25 juuli, 2018

ASJADEST VABANEMINE

 Viimase kuu jooksul olen annetanud umbes neli poekilekotitäit asju. Nendeks on olnud peamiselt riided, natuke jalatseid ning muu selline, mida kannatab kilekotiga UFF(link) kastidesse kallutada.

(UFF) is a non-profit, non-governmental humanitarian organization, founded in 1987. The aim of UFF is to provide equal opportunities to all, reduce poverty and impacts of climate change in Sub-Saharan Africa and India. UFF collects funds for development cooperation by selling second hand clothes, which are sold either through wholesale or in the shops owned by the association. Some of the clothes are also donated to partner organisations in Africa. 

Nad võtavad vastu kodutekstiili, jalatseid, riideid, aksessuaare, mänguasju, sporditarbeid ja muud sellist. Sisustuse kohta pole mainitud, aga olen kottidesse pannud hulganisti pisemaid sisustuselemente. Olles külastanud paaril korral ühte nende kauplust on mul väga hea meel, et olen saanud neile korralikku kaupa viia. Ma usun, et selle kahe aasta jooksul, mis olen siin Soomes elanud, võib selleks koguseks olla umbes viis suurt musta kilekotti. Kuidas mul nii palju asju oli/on? Viimaste aastate jooksul olen vabanenud tohutul hulgal asjadest ja see on lihtsalt kirjeldamatult hea tunne. Mu riidekapi sisu on drastiliselt kahanenud ja mul on selle üle ainult hea meel.

Kasutatud riideid on minu meelest väga raske hea hinnaga realiseerida, seetõttu olen nad enamasti annetanud. Sisustuselementide müük läheb mul alati paremini.
Ma ei ole väga seda tüüpi sisustusentusiast, kes hoiab parajasti kasutuses mitteolevaid sisustuselemente kusagil kapis või kuhjab neid riiuli- ja kapiservadele. Koguja ma ei ole ja enamus sisustustest on siiski praktilised esemed. Asjadest loobumine ei ole mulle samuti raske, sest mu kollektsiooni ei kuulu hinnalisi disainertooteid ja mul ei ole enamasti sentimentaalse väärtusega esemeid. Ma olen rohkem selline Ikea-Prisma-Jysk-Hemtex tüüpi sisustaja.

Sel suvel avanes mul hea võimalus käia pühapäeviti Helsingis Aleksis Kiven tänaval toimuval kirbukal müümas. Tuleval pühapäeval olen taas sinna minemas, sest järjekordse sorteerimise tulemusena on mul üle kohvritäis asju. Kui oled samuti minemas, siis otsi mind üles! Ja kui sellest käigust jääb miskit alles, siis need lähevad annetamisele Kierrätyskeskuses. Kõrge äärega Conversed on müügiks, sest vale suuruse tõttu ei saa ma neid kanda.



Palju põnevat olen ära teinud lapse toas. Sellest tahaksin lähiajal kirjutada, kuid nüüd edasi suurpuhastuse teemal. Olen jälginud lapse mängimisi ja jätnud meelde asjad, mida ta vähem välja valib. Kui olen varasemalt mõne tema mänguasja annetanud, siis olen seda talle alati öelnud ning salaja ma midagi ära ei vii. Küsin alati tema nõusolekut ning annetuskastide juures käime samuti koos. Ma jälgin hoolega lapse mänguasjade seisu. Ma ei taha, et tal oleks neid ülearu. Olgu neid pigem vähem kui rohkem. Ja mida vähem plastmassi, seda parem. Mänguasju peaks olema sellises koguses, et need mahuksid kõik nähtavale. Sügavad mänguasjakastid on minu jaoks suur ei.
Kõige sügavam ja suurem panipaik lapse toas on praegu Tellkiddo paberkott, mis hoiab endas põhiliselt erinevaid palle. Ainult Lego Duplod on kastides. Kõik ülejäänud mänguasjad on mul nüüd  nähtavale kohale ja lapse kõrgusele asetatud. Osad on muidugi kapis, aga need uksed käivad päeva jooksul kümneid kordi lahti ja kinni.

Lisaks mänguasjade sorteerimisele vajas selles toas korrastamist suur liugustega kapp, millesse ma tihtipeale mingeid asju silma alt ära panen. Selles kapis läheb kord ikka väga kiiresti käest ära. Aga kus ei läheks? Selles kapis on kolm sektsiooni ja nüüd näete koristatud ja tühjendatud kappi.

Parempoolses sektsioonis on lapse riided riidepuudel, puslematt, hüppepall ja mängu tolmuimeja. Ülemistel riiulitel on jalatsid, mis on juba väiksed(kastides) ja need mis on veel suured ning ootavad kandmist.


Vasakpoolses hoian lapsele väikseks jäänud riideid ja mänguasju, sest äkki läheb kunagi vaja. Kahel alumisel riiulil on mänguasjad, mida olen vahelduseks kõrvale tõstnud.

Keskmises hoian samuti paari kasti väiksemate asjadega, lapse mälestustekasti ning üks riiul on kasutuses tema praegustele riietele. Alumisel riiulil on pusled, lauamängud ja muu selline. Siin on ka joonistus- ja meisterdamisvahendid.  Kastid aitavad selles kapis väga hästi korda hoida. Kuna need kapiuksed on tihtipeale lahtises asendis, siis kastideta oleks seal jube segadus isegi siis, kui kõik oleks korras.

Olen tänaseks läbi vaadanud kõik toad ning ebavajaliku eemaldanud. Esik ootab veel tegemist. Palju parem tunne on nüüd teades, et kapid on korras ja nendes ei seisa kasutuid asju.

Millal teie viimati kodus asju sorteerisite? Kas teil õnnestub hõlpsasti kasutatud riideid müüa? Mida teete ebavajalike asjadega?





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar